Noppeid 2019. aastal ilmunud legendaarse teadlase Riho Nõmmiku raamatust:
Lk 43.Ajal, millal ühinesin uurimisgrupiga, ei olnud veel võimalikrasket aparatuuri kosmosesse läkitada. Seetõttu tuli kosmiliste kiirte nähtust uurida kõrgmäestikus, kuhu kosmosest ei jõudnud mitte algsed kõrge energiaga osakesed, vaid osakeste laviinid, mis olid tekkinud maa atmosfääris. Seda nähtust nimetatakse laiaks atmosfäärivooks ja niisuguste laviinide südamike uurimiseks oligi minu grupp. Suurem osa uurimisaparatuurist pandi kokku Moskvas ja ja viidi Armeeniasse Aragatsi mäe läänetipu nõlval asuvasse uurimisjaama 3200 m kõrgusel.
Lk 76. Hakkasin analüüsima andmeid Päikese kosmiliste kiirte kohta. Tegin kindlaks terve rea seaduspärasusi, mis iseloomustavad nende osakeste vooge. Need seaduspärasused said aluseks minu väljatöötatud Päikese kosmiliste kiirte osakeste kvantitatiivsele mudelile, mille esimene versioon ilmus aastal 1998. Olen seda mudelit, mis on altes 2001. aastast Venemaal standardmudeliks, uute eksperimentaalandmete saamisel pidevalt täpsustanud. Viimane mudeli variant on leitav Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni dokumendis ISO/TR18147. .... Kosmose radiatsioonimudelid on vajalikud selleks, et teha kindlaks nende radiatsiooniefektide suurust, mis kutsuvad kosmoses esile suure energiaga osakesed aparatuuris, materjalis ja elavas organismis. ... Eriti huvitavad on pikkadel planeetidevahelistel reisidel efektid, mille tagajärjel purustavad rasked osakesed inimajus DNA-ahelaid. ... Võib juhtuda, et astronautide tegevus pikkadel planeetidevahelistel lendudel muutub ebaadekvaatseks – nende mõistus hakkab logisema.
Lk.79. Minu 22 sammu kosmoses. Uued teadustulemused tulid neil aastatel nagu koogid kuumalt pannilt. Ainuüksi kosmose uurimise tulemusi kajastavas rahvusvahelises ajakirjas Advances i Space Research on minult ilmunud 22 kirjutist, ühes numbris koguni 3 järjestikku. ... Tulemustega kaasnesid personaalsed kutsed tähtsamatele rahvusvahelistele konverentsidele. Olen pidanud ettekandeid rohkem kui 60 linnas Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias, Belias, Hollandis, Kreekas, Lätis, Eestis, Poolas, Ungaris, Slovakkias, Rumeenias, Armeenias, Kasahstanis, Usbekistanis, Gruusias, USAs, Jaapanis, Hiinas, ja Kanadas.
Lk.82. Minu viimasel päeval Moskva instituudis korraldati õpetatud nõukogu koosolek. Saalis oli mitukümmend kosmose eriala füüsika-matemaatikadoktorit. Ettekande minu tööst tegi instituudi direktor Mihhail Panasjuk ise. Ettekande avaslaidile oli suurte tähtedega kirjutatud ’Nõmmiku ajastu’. Säärane hinnang minu tööle oli mu jaoks tähtsam mistahes riiklikust preemiast või laureaadi tiitlist.
Lk.175. Millal Marsile? NASA arvates toimub esimene ekspeditsioon Marsile hiljemalt 2030. aastal. Tegu on sinisilmse prognoosiga, mis teenib NASA enese huve: saada riigilt rohkem ja rutem raha. Marsil maandumine ja sealt tagasiteele startimine on keeruline, ja mitte ainult tehnilises mõttes. Suureks seni lahendamata probleemiks on kosmose radiatsiooniväljad ja nendes sisalduvad kõrge energiaga rasked aatomituumad. Nende mõju inimajule on uurimise algstaadiumis. Minu arvamus, mille esitasin ESTO-2005 teadlaste konverentsil Riias, on see, et astronaut käib Marsil ära ja tuleb sealt elusa ja tervena tagasi mitte varem kui 2050. aastal.
Lk. 178. Kuidas suudavad noored vastu pidada kaasaegse elu pingele? Sülearvuti kehakultuuri ei asenda, nooruses söödud ravimid tervist ei tugevda. Moskva Ülikooli koondvõistkonnas oli meil kesk- ja pikamaajooksjate treeningugrupp, 10--- 15 poissi. Neist 2 jooksid end akadeemikuks, 5-6 kaitsesid hiljem teadusdoktori väitekirju. Meenub et ka minu kaasaegsed edukad kergejõustiklased Vilve Maremäe ja Hubert Pärnakivi olid edukad teadlased. Sport kasvatab eluks vajalikku tahtejõudu. Kehaliselt nõrk ühiskond on määratud lagunemisele, kas siis ratastoolis või vaimuhaiglas.
Ülo Kangur
