Sammud kosmoses ja maa peal

Noppeid 2019. aastal ilmunud legendaarse teadlase Riho Nõmmiku raamatust: Lk 43.Ajal, millal ühinesin uurimisgrupiga, ei olnud veel võimalikrasket aparatuuri kosmosesse läkitada. Seetõttu tuli kosmiliste kiirte nähtust uurida kõrgmäestikus, kuhu kosmosest ei jõudnud mitte algsed kõrge energiaga osakesed, vaid osakeste laviinid, mis olid tekkinud maa atmosfääris. Seda nähtust nimetatakse laiaks atmosfäärivooks ja niisuguste laviinide südamike uurimiseks oligi minu grupp. Suurem osa uurimisaparatuurist pandi kokku Moskvas ja ja viidi Armeeniasse Aragatsi mäe läänetipu nõlval asuvasse uurimisjaama 3200 m kõrgusel. Lk 76. Hakkasin analüüsima andmeid Päikese kosmiliste kiirte kohta. Tegin kindlaks terve rea seaduspärasusi, mis iseloomustavad nende osakeste vooge. Need seaduspärasused said aluseks minu väljatöötatud Päikese kosmiliste kiirte osakeste kvantitatiivsele mudelile, mille esimene versioon ilmus aastal 1998. Olen seda mudelit, mis on altes 2001. aastast Venemaal standardmudeliks, uute eksperimentaalandmete saamisel pidevalt täpsustanud. Viimane mudeli variant on leitav Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni dokumendis ISO/TR18147. .... Kosmose radiatsioonimudelid on vajalikud selleks, et teha kindlaks nende radiatsiooniefektide suurust, mis kutsuvad kosmoses esile suure energiaga osakesed aparatuuris, materjalis ja elavas organismis. ... Eriti huvitavad on pikkadel planeetidevahelistel reisidel efektid, mille tagajärjel purustavad rasked osakesed inimajus DNA-ahelaid. ... Võib juhtuda, et astronautide tegevus pikkadel planeetidevahelistel lendudel muutub ebaadekvaatseks – nende mõistus hakkab logisema. Lk.79. Minu 22 sammu kosmoses. Uued teadustulemused tulid neil aastatel nagu koogid kuumalt pannilt. Ainuüksi kosmose uurimise tulemusi kajastavas rahvusvahelises ajakirjas Advances i Space Research on minult ilmunud 22 kirjutist, ühes numbris koguni 3 järjestikku. ... Tulemustega kaasnesid personaalsed kutsed tähtsamatele rahvusvahelistele konverentsidele. Olen pidanud ettekandeid rohkem kui 60 linnas Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal, Itaalias, Belias, Hollandis, Kreekas, Lätis, Eestis, Poolas, Ungaris, Slovakkias, Rumeenias, Armeenias, Kasahstanis, Usbekistanis, Gruusias, USAs, Jaapanis, Hiinas, ja Kanadas. Lk.82. Minu viimasel päeval Moskva instituudis korraldati õpetatud nõukogu koosolek. Saalis oli mitukümmend kosmose eriala füüsika-matemaatikadoktorit. Ettekande minu tööst tegi instituudi direktor Mihhail Panasjuk ise. Ettekande avaslaidile oli suurte tähtedega kirjutatud ’Nõmmiku ajastu’. Säärane hinnang minu tööle oli mu jaoks tähtsam mistahes riiklikust preemiast või laureaadi tiitlist. Lk.175. Millal Marsile? NASA arvates toimub esimene ekspeditsioon Marsile hiljemalt 2030. aastal. Tegu on sinisilmse prognoosiga, mis teenib NASA enese huve: saada riigilt rohkem ja rutem raha. Marsil maandumine ja sealt tagasiteele startimine on keeruline, ja mitte ainult tehnilises mõttes. Suureks seni lahendamata probleemiks on kosmose radiatsiooniväljad ja nendes sisalduvad kõrge energiaga rasked aatomituumad. Nende mõju inimajule on uurimise algstaadiumis. Minu arvamus, mille esitasin ESTO-2005 teadlaste konverentsil Riias, on see, et astronaut käib Marsil ära ja tuleb sealt elusa ja tervena tagasi mitte varem kui 2050. aastal. Lk. 178. Kuidas suudavad noored vastu pidada kaasaegse elu pingele? Sülearvuti kehakultuuri ei asenda, nooruses söödud ravimid tervist ei tugevda. Moskva Ülikooli koondvõistkonnas oli meil kesk- ja pikamaajooksjate treeningugrupp, 10--- 15 poissi. Neist 2 jooksid end akadeemikuks, 5-6 kaitsesid hiljem teadusdoktori väitekirju. Meenub et ka minu kaasaegsed edukad kergejõustiklased Vilve Maremäe ja Hubert Pärnakivi olid edukad teadlased. Sport kasvatab eluks vajalikku tahtejõudu. Kehaliselt nõrk ühiskond on määratud lagunemisele, kas siis ratastoolis või vaimuhaiglas. Ülo Kangur

ära maga maha seda blogiteadet!

ära maga maha seda blogiteadet!

Kanada 2013

20. augustil oleme Silveri pere juures Ottawas. Esimene öö kesklinna diplomaatide majas on möödas. Madli läks saatkonda moneks tunniks tööle ja Silver autohooldusesse. Meenutame oma Kanada reisi algust. Reisi alustasime 18. augusti varahommikul Tallinnast. Lendasime Helsingi et sealt kl 14.10 alustada lendu New Yorki uuel Airbus 330- 300, Finnairi lipulaeval. Umbes poolteise tunniga jouame kohale, muidugi aitab kaasa 7-tunnine ajavahe. J.F. Kennedy nimelisel lennuväljal toimub meile migratsiooniameti kontroll. Kummagi käe 4 sõrme ja pöidla jälje kontroll ning pilt. Kaasa aitab et meil on vanades passides kehtiv USA viisa. Pagasi väljavott ja peagi rabatakse väljavoetud kohvrid meie käest ilma selgitusteta. Peale pikka otsingut saab selgeks et need lendavad edasi oiges suunasa s.o Torontosse. Sinna lendame ka ise umbes 1 tund kestva lennuga vana CRJ lennukiga. Toronto tervitab meid suurte klaasist ja valgustatud lennukimajadega. Ja meie punane ja roheline kohvrid ongi siin meid ootamas! Hilisohtul toob Radissoni hotelli buss meid hotelli padjahunnikute vahele. Umbes 40 $ öö. Ajaliselt pea poole pikem 18. august on onnelikult loppenud! 19. augusti hommikul jätkame soitu Toronto lennujaama lähedasest Radissoni hotellist linnaliini bussi ja metrooga Toronto kesklinna bussijaama. Umbes tunniga jouame bussijaama kohale, et paari tunni pärast, kl 14.30 jätkata reisi. 5 tundi bussisoitu ja olemegi Ottawa bussijaamas, kuhu Silveri pere meile vastu tuleb. 20. augustil soidame koik koos Calypso veeparki. Umbes 30 $ nagu. Alustame Kongo joe soitu suure plastikrongaga: porgukatel, neergisodalased tulistavad veejugadega ja muud oudused. Jätkame korgelt tornist pea ees allasööstuga, kahese paadi allasoidu ja lopuks kummiparve allasoiduga, koik koos. Silveriga grillime kodumaja katusel gaasi peal kanajalgu. Õhtul kl 21.30 jälgime Kanada parlamendi seinal varvidemangulist etendust, ajaloo ulevaadet. 21. augustil käime Eesti saatkonnas, toome koju pitsa ja käime Silveriga jooksmas üle sildade jõeäärsel pargirajal umbes 5 km. Ligi 30 kraadine palavus väsitab veidi. Samal ajal Silvia ujub laste väliujulas. Õhtul käime Costco hulgipoes. Saan pika käistega särgi ja 4´se komplekti aluspükse. Käime autoga ka suures toidupoes ja spordipoes. 22.augustil sõidame Gatineau parki, kus kõnnime paarkümmend minutit, kuni vihm meid tagasi sunnib. Sõidame autoga tagasi alla söögikohta, kus sööme püreesupi. Õhtul käime tsivilisatsiooni muuseumis. Seejärel jalutame Sirjega kaldapealsel, parlamendi juures ja tagasi koju. R 23. augustil. Kl 12 kaime Sirjega Ottawa katoliku kirikus armulaual, preestril on sandaalid paljaste jalgade otsas. Kl 18.18 alustame matka oma Ottawa kodust.Peale tublit soitu, mis jaab pimeda peale jouame kl 21.30 enne Quebeci vaikelinna hotelli. Siin on tunda vana prantsuse aadlike stiili. L 24. augustil. Sõidame rd 138 edasi 130 km Ile d Orlean saarele. Teeme saareringi 67 km ja selle lõpuosa piknikukohas sööme oma toitu. Edasi sõidame Sainte Anne kanjoni, kus on 3 silda eri kõrgustel ja veepiiril trossi küljes on ronimisrada ronijatega. St. Pauli väikelinna restoranis sööme õhtust. Edasi sõidame Grands Jardins rahvusparki, kämpingusse Pied des Monts, mäe jalamil. Pimedas kl 21 jõuame telkimisalale telki nr 23. Sööme Huthopia tüüpi puitalusega telgis. Siin on gaasipliit ja gaasigasoojendusahi, toidunõud jne. Toiduained palutakse viia tagasi autosse, musta karu oht! Telgid on metsas ja üksteisest paarikümne meetrise metsaribaga eraldatud. Lähedal pesulas peseme hambad puhtaks ja oma magamiskottidega laiadele madratsitele unele! P 25. augustil. Hommikul tõuseme kõik koos kämpingu administraatori maja juurest Cygnes mäele, kuhu viib markeeritud rada. Tugev rada viib pidevalt kõrgemale, vertikaali suunas umbes 500 m. 1 t 45 min kulub meil tõusuks 980 m kõrgusele mäele. Palju on laudteed ja vaatekohti. Alla laskume tuldud teed mööda alla 1 tunniga. Ilus on järve vaade. Rahvast on palju, viidad ja info vaateplatvormidel on ainult prantsuse keelne. Kämpingu pesulas peseme sooja veega, müntide eest. Seejärel sööme oma telgi ees makarone singi ja viineritega. Õhtul teeme õues betoonalusel lõket ja grillime liha. Puid ostame ja korjame metsast. Viimast siiski ei lubata. E 26. augustil.

Harju Matkaklubi matkakursusele on veel vabu kohti

mtü Harju Matkaklubi kutsub kõiki matkahuvilisi algavale matkakursusele, mis algab 31. oktoobril Tallinnas Pärnu mnt 67a (vanas ajakirjandusmajas). Seminarid toimuvad neljapäeva õhtuti 2 korda kuus kevadeni Eesti parimate matkatreenerite juhendamisel. Järgnevad praktilised õppused jääl, kaljudel, jõel ja rohunõlval. Suvel läheme õppematkadele Hispaania Pürenee mägede kõrgematele tippudele ja Bulgaaria mägiteedele. Ootame jalgsi-, mägi- , suusa- ja jalgrattamatkajaid. Täpsemalt vt kodukal http://yloka.era.ee/ 'Matkakursus' all.

Mis toimus 20. augustil 1991 Kaukasuse mägedes? kodukalt http://yloka.era.ee/ 'blogi/ uudised' alt saame vastuse: Eesti lipp lehvib siin Karatšai-Tšerkessias, Tširjukoli jõe ülemjooksul Eesti mägimatkajate turiaadi õppelaagris juba alates 13. augustist. Laagri ülem on Edgar Haavik, õppuste juht allakirjutanu, majandusülem Kalev Palo, päästeteenistuse vanem Are Trell, toitlustusülem Ene Palo ja arst Sirje Uustalu. Regulaarselt iga päev jõuavad siia matkagrupid Eestist. Rongiga Põhja-Kaukasuse Nevinnomõsski ja Tšerkesski jaama. Edasi tellitud autobussidega Karatšajevski kaudu kivikarjäärini. Lõpus kümmekond kilomeetrit jalgsi mägedes turiaadi laagrisse. Täna on kohal kõik 223 Eesti matkajat, õppusedki põhiliselt sooritatud. Lõunamaa keskpäevane päike teeb liiga. Julgemad meie hulgast jahutavad end kiire vooluga mägijões. Siis saab sooja päikese paistel jälle olla! Kuni järgmise supluseni. Vaheldumisi kuuma ja külma! Siin kõrgemal mägedes elavad põhiliselt karatšaid, Elbruse lähedal elavate balkaaride sugulusrahvus. 1944. aastal aeti mõlemad väikerahvad oma kodumaalt välja kuiva Kesk-Aasia steppi ja alles 1957. aastal saadi luba oma kodumägedesse tagasi pöörduda. Kas jälle kordub küüditamine nii Eestis kui siin? Ratsahobusel tuleb karatšai rahvusest ’džigitt’ Rašid, kohaliku päästeteenistuse töötaja. Ja erinevalt eelnevatest päevadest, rõõmsate uudistega: putšistid kaotavad Moskvas oma võimu ja Tallinnas on Eesti Ülemnõukogu välja kuulutanud riigi iseseisvuse taastamise. Tänu Rašidi ametkondliku raadioside kanalitele saime pidevalt infot sündmustest Moskvas ja isegi Tallinnas. Sündmuste haripunktis ratsutas ta iga paari tunni järel uute uudistega meie laagrisse. Saime teada Tallinna teletorni piiramisest, Lenini kuju mahavõtmisest. Milline rõõm ja kergendus. Ja täna rõõmustavad koos meiega karatšaid siin Kaukasuse lumiste tippude all. Saame oma planeeritd matku jätkata. Paljud meist tõusevad paari päeva pärast Euroopa kõrgeima mäe – Elbruse tippu ....

Augusti algul käisin Georgias Kazbeki mäe tipus ja Tbilisis oma isa radadel. Georgias on elu palju odavam ja palgad/ pensionid umbes 5 korda väiksemad kui Eestis.

Tipu tõusust saab pikemalt lugeda ja pilte vaadata kodukal http://yloka.era.ee/ 'blogi/ uudised' all

Head sõbrad, Tallinn Socialfest kutsub. 1. juunil 2012 on soodne võimalus oma sotsiaalmeedia kogemust täiendada. TALLINN SOCIALFEST (endise nimega Tallinn BlogFest) käsitleb ärialast sotsiaalmeediat ja internetiturundust: visioonid, kogemused, inspiratsioon ja nõuanded. TALLINN SOCIALFEST 2012 on suunatud eelkõige kogenud sotsiaalmeedia turundajatele, aga rohkelt inspiratsiooni ja väärtuslikku infot saavad siit kõik, kes sotsiaalmeedias ühel või teisel viisil toimetavad. Pakume Sulle võimalust kuulata nii kodu- kui välismaiste sotsiaalmeedia ekspertide arvamusi ning esitada neile küsimusi. Põhjusi osalemiseks on rohkelt. Täpsemalt uuri https://ylokan.pay4results.eu